Pildid ja videod, mida leiab sotsiaalmeediast ning mille järgi treenida

Sotsiaalmeediast leiab palju pilte ja videoid ning reklaami erinevatest harjutustest või toodetest ning sellest, milliseid lihasgruppe need treenivad. Sellega seoses tekib kaks probleemi:

1) sageli on pildid ja videod eksitavad. Mida pean silmas? Illustreerivatel materjalidel ei kuvata ainult peamist või peamisi koormust saavaid lihasgruppe vaid kõiki, mis vähegi tööd teevad sh stabiliseerivaid lihaseid. Nii olen näinud videoid kummalisest jalgrattatrenažöörist, mis väidetavalt kogu keha treenib ning rippes käte kõverdamisest (lõuatõmbed), mis väidetavalt ka rinnalihast treenib. Miks see kõik nii vale on? Teaduskirjandusele tuginedes võib väita, et hüpertroofiat (lihasraku suurenemine) kutsub kõige efektiivsemalt esile treenimine lihase maksimaalse suutlikkuse lähedal. See tähendab, et igasugused stabiliseerivad lihased küll tõesti töötavad kaasa, aga stiimul nende arendamiseks ei ole optimaalne, mistõttu on sellised pildid ja videod eksitavad.

2) sageli näevad erinevad harjutused sarnased välja, kuid mõjuvad täiesti erinevalt. Nii tehakse pildi või video järgi küll harjutust, mis peaks treenima ühte, kuid sooritusest tingitult treenib hoopis teisi lihasgruppe. Üldjuhul ei ole see ohtlik ning liigutamine on ikkagi jätkuvalt tervislik, lihtsalt stiimulit ei saa lihasgrupid, mida tegelikult treenida soovitakse. Sellistel puhkudel saaks treeningu ja ajakasutuse kasutegurit oluliselt tõsta.